Menüü

Avaleht / Uudised

Kohtulugu: tööõnnetuse dokumenteerimine ja kindlakstegemine

17.11.2020


Kohtulik arutelu, et tuvastada juhtunud tööõnnetus ja taotleda tööandja vahendusel haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist, tipnes kolmandas kohtuastmes ehk Riigikohtu Kolleegiumis otsusega, mis vaidluse osapooli ― nii töövõtjat kui tööandjat ― võisid juriidiliselt vägagi üllatada.

Jaan töötas kojamees-santehnikuna. Üheks tema tööülesandeks oli lumetraktoriga lund koristada. 30. jaanuaril 2017 oligi ta parasjagu seda tegemas, kui äkki tuli traktorirattal kett maha. Seda tagasi pannes ta kukkus. Raske oli end püsti ajada, sest ta tundis seljas tugevat valu. Mees teatas juhtunust kohe majandusabi-töökeskkonnavolinikule ja valvelaua administraatorile. Järgmisel hommikul helistas ta tööandjale ja teavitas, et pole võimeline tööle tulema. Samal päeval teatas ta tööõnnetusest ka perearstile. Mehel diagnoositi lülisamba rinnaosa murd. Jaan pöördus 8. augustil 2017 Harju Maakohtusse sooviga tuvastada, et tegemist oli tööõnnetusega, ja ta saaks taotleda ajutise töövõimetuse hüvitist, mis aeguks kolme aasta möödudes.

Tööandja ei tunnistanud, et Jaaniga juhtus tööõnnetus. 7. aprillil 2017 oli tööõnnetuse uurimise kohta koostatud akt, milles tuvastati, et tööõnnetust ei olnud. Ka leidis tööandja, et nõue oli aegunud. Väidetav õnnetus juhtus 30. jaanuaril 2017, kuid Jaan pöördus kohtusse alles augustis. Pealegi ei tõendanud mees tööõnnetuse toimumist, tema väidete kohaselt polnud see eluliselt usutav. Samuti ei teatanud ta tööõnnetusest tööandjale ega perearstile, kelle poole pöördus mees alles 6. veebruaril, väitmata, et õnnetus juhtus tööl. Isegi kui see juhtus, võttis Jaan ise õnnetuse riski, sest tema tööülesandeks polnud traktorile ketti tagasi panna.

Mida leidis Harju Maakohus?

Harju Maakohus tuvastas, et õnnetusjuhtum oli tööõnnetus ja mõistis tööandjalt mehe menetluskuludeks välja 3226,40 eurot koos viivistega. Maakohus leidis, et nõue polnud aegunud, sest tuvastusnõue ei aegu.

Jaan soovis taotleda Eesti Haigekassalt tööõnnetuse eest ajutise töövõimetuse hüvitist. Mees oli tõendanud, et sai tervisekahjustuse töötades. Traktorirattalt maha tulnud kett takistas lund lükates sõitmist, mistõttu suundus mees traktoriga garaaži, tõstis selle üles ja asetas traktori alla kanistri. Kui kett oli tagasi pandud, tõstis ta traktori üles, võttis kanistri ära ja kukkus. Traktorirattale oli ta ketti varemgi tagasi pannud. Tunnistaja ütlustest ja seletuskirjast järeldus, et traktori parandustöid telliti kolmandalt isikult alles pärast Jaaniga juhtunud õnnetust.

Mees teatvitas õnnetusest tööandjat, samuti rääkis töötajatele, et tegi lumesaha rattaketti parandades seljale haiget. Samuti teatas ta tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest, helistas järgmisel päeval perearstikeskusesse ja käis 6. veebruaril perearsti vastuvõtul. Talle koostati 5. aprillil tööõnnetuse teatis. Töövõimetuslehe järgi oli töölt vabastamise põhjuseks tööõnnetus. Medicum AS-i saatekirja kohaselt saadeti mees eriarsti vastuvõtule, kus tuvastati roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd.

Tööandja palus maakohtu otsuse tühistada või saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Töötaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Milline oli Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht?

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas osaliselt otsuse põhjendusi. Leides, et töötaja palus tööõnnetuse tuvastada seetõttu, et tööandja ei tuvastanud uurimise akti koostades tööõnnetust. Tööõnnetuse kohta koostatud aktiga otsustab tööandja lõplikult, kas töötajaga toimus tööõnnetus, millest omakorda sõltub, kas talle makstakse seaduses sätestatud hüvitist.

Ringkonnakohus nõustus Harju Maakohtu järeldusega, et Jaaniga juhtus tööõnnetus.

Tööandja palus kassatsioonkaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse. Põhjendusel, et kohtud jätsid hindamata olulise tõendi, mille kohaselt kinnitas esimene arst, kelle vastuvõtul Jaan pärast väidetavat õnnetust käis, et mees ei öelnud ― õnnetus juhtus tööl. Samuti ei hinnanud ringkonnakohus, kuidas on eluliselt võimalik ligi 200 kg kaaluvat traktorit üles tõsta ja panna traktori alla kanister. Töötaja oli menetluse vältel juhtumi kirjeldust muutnud, mis seadis tema väited kahtluse alla, ent kohtud sellega ei arvestanud.

Töötaja vaidles kassatsioonkaebusele vastu.

Millise järelduseni jõudis Riigikohtu Kolleegium?

Kolleegium leidis, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja hagi läbi vaatamata jätta. Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Töötaja oli palunud tuvastada, et temaga juhtunu oli tööõnnetus. Seega palus ta tuvastada faktilised asjaolud, mille tuvastamist ei saa kohtus nõuda. See ei kuulu kohtu pädevusse, mistõttu tuleb tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. Oma avalduses kohtule oli Jaan märkinud, et tema eesmärgiks oli saada haigekassalt tööõnnetusega seotud töövõimetuse hüvitist.

Töövõimetuse hüvitise, sh tööõnnetusest põhjustatud töövõimetuse hüvitise maksab haigekassa kindlustatud isikule tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral. Ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kindlustatud isiku tööandja teeb töövõimetuslehele oma kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamisest. Seega sõltub hüvitise maksmine tööandja tehtud kandest töövõimetuslehel.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud selgitab ja põhjuste uurimise korraldab tööandja. Õnnetuse toimumise ajal kehtinud korra järgi pidi tööinspektor uurima kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi, vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi, uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Praegu kehtiva korra kohaselt uurib Tööinspektsioon tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi.

Kuna tööandja ja töötaja vaidlesid, kas tööõnnetus toimus või mitte, siis peab Tööinspektsioon juhtumi asjaolusid uurima ega saa muuhulgas lähtuda sellest, et tegu oli kerge tööõnnetusega.

Kuna kohtud tegid otsuse nõude kohta, mille lahendamine pole kohtu pädevuses, siis tähendas see olulist menetlusõiguse normi rikkumist, mistõttu tühistas kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused sõltumata kaebusest, jättes avalduse läbi vaatamata.

Riigikohtu Kolleegium märkis:

O Olukorras, kus töötajaga juhtub õnnetus ja tööandja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud tööõnnetusega, kuid töötaja sellega ei nõustu, pole iseenesest välistatud töötaja õigus esitada tööandja vastu kohustamishagi. Põhjendusel, et kohustada tööandjat tegema tööõnnetusega seotud töövõimetuse hüvitise saamiseks vajalikke toiminguid, paludes ühtlasi asendada tööandja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga.

O Kuna hagi jäi otsuse alusel läbi vaatamata, siis tulid nii maa- kui ka ringkonnakohtus kindlaks määratud menetluskulud Jaanil hüvitada. Tööandja menetluskulude rahalist suurust polnud menetluses kindlaks määratud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab kindlaks maakohus.

Tekst: Tiina Lang
Foto: ABCBuilding

Tagasi
Kohtulugu: tööõnnetuse dokumenteerimine ja kindlakstegemine
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks