Menüü

Avaleht / Uudised

Ohtu ehitusel tuleb osata ära tunda

19.11.2020


Käesoleval sügisel kontrollis Tööinspektsioon tööohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel  ehitusplatsil täideti kõiki tööohutuse nõudeid. Ühel juhul ohtlik töö peatati. Loe edasi.

Ehitusobjektidel juhtub traumasid ja õnnetusi võrreldes teiste valdkondadega oluliselt rohkem. Kas töötajate ohutaju on kadunud? Või ei osata ohte ette näha ega õigesti hinnata, kui ka vajalikku turvavarustust kasutatakse?

„Minu ehitajast isa kukkus tellingutelt alla ja hukkus. Mõned kuud varem oli mu ema surnud vähki. 13aastaselt sain üleöö täiskasvanuks, kes hakkas vastutama ka oma 10aastase venna eest,“ meenutab 30 aasta eest vanemad kaotanud Annika, kes arvab, et ju oli lisaks kipakatele tellingutele ja turvavarustuse puudumisele isa tähelepanu leina tõttu hajunud. Rahvusvahelise Tööohutuse ja Töötervishoiu Teabeagentuuri (OSHA) andmeil põhjustab just ehitusel kõrgelt kukkumine, tellingute kokkuvarisemine, varingud kaevetööde ajal, elektrilöögid, objektide vahele jäämised jms sarnased olukorrad nii eluohtlikke kui surmaga lõppevaid vigastusi. Seejuures juhtub ehitussektoris võrreldes muude valdkondadega keskmisest enam tööõnnetusi, milles kaotatakse elu.

Erinevatest õnnetus- ja vigastusohtudest on vägagi hästi teadlik ehitusettevõtja Joosep Loopere, kes ise ronib objektil olles mööda tellinguid ja redeleid. Ta on endale teadvustanud: ehitusel võib kõike juhtuda, kui oled hooletu või tähelepanematu. „Õnnetus ei hüüa tulles,“ meenutab ta tuntud vanasõna, sest tal endalgi on nii mõndagi juhtunud, näiteks murdis ta varbaluu. „Füüsilist tööd tehes on füüsiliste traumade oht alati olemas. Sõltub, kui tõsiselt ja entusiastlikult kõike teed. Võib olla nihestusi, põrutusi, lõiketraumasid noa või saega...“

Kõiki oma traumasid, mida on üksjagu juhtunud nii ehitusel tööd tehes kui sportides, Joosep loetlema ei hakka. Pigem rõhutab ta: „Alati on hea, kui inimesel on teadlikkus, kuidas sellisel juhul käituda ja mida teha.“ Seetõttu õppis ta parameedikuks, et olla ise teadlikum, enesekindlam ja kaitstum. Oma meditsiinialaseid oskusi lihvib ta Kaitseliidu parameedikuna, sest sealgi võib õppuste ajal liigsest entusiasmist või väsimusest tingitud tähelepanu hajumise tõttu õnnetusi esineda.

Ehitus- ja kinnisvarakontsernis Merko Ehitus, mis tegutseb lisaks Balti riikidele ka Norras ja annab Eestis tööd ligi viiesajale töötajale, juhtunud suuremad õnnetused ületavad ka uudiskünnise. Nii näiteks sai eelmisel aastal ühel juulikuu tööpäeva hommikul raskelt vigastada 44-aastane mees, kui kortermaja ehitusel paigaldati seina betoontahvlit. Sein hakkas liikuma ja kukkus talle peale. Mees viidi kriitilises seisundis haiglasse.

Merko Ehitus Eesti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kätlin Kaasik sõnab, et tööohutust ehituses kui ühe suurema tööõnnetuseriskiga valdkonnas peetakse nende ettevõttes väga tähtsaks.

„Teeme omalt poolt kõik, et nii meie enda töötajad kui ka alltöövõtjate inimesed jõuaksid iga tööpäeva lõpus turvaliselt koju. Rakendame oma ehitusplatsidel kõike seadusega nõutut, meie tööprotsessid on kujundatud rahvusvahelise tööohutusstandardi nõuetest lähtuvalt.“ Samas on lisatud täiendavaid meetmeid. Näiteks hoiame lisaks tegelikele õnnetusjuhtumitele silma peal õnnetusjuhtumitel olukordades, kus õnnetust ei juhtunud, ent ohtlik kogemus aitab luua turvalisemaid lahendusi.“

Vähene kogemus või liigne enesekindlus? 

Kuigi õnnetus ei hüüa tulles, siis mis vigu teevad ehitusobjektidel töötajad ise? 

Selgitab Merko Ehitus Eesti tööohutuse spetsialist Indrek Link. 

„Enamasti ongi õnnetused seotud töötaja eksimustega – kas ei järgita ohutus- ja kasutusjuhendite nõudeid või otsitakse lihtsamat viisi, kuidas töö ära teha, kasutades näiteks konkreetseks tööks mittesobivat tööriista. Samuti on küsimus, kas töötaja oskab ohtu õigesti hinnata või ära tunda.

Tööandja koostab enne ehitustööde algust tööohutuse plaani, millega peavad kõik töötajad tutvuma. Juhul, kui sellega ja tehtavate tööde riski maandamiseks kirja pandud meetmetega või ohtliku töö tegemise ohutusabinõudega põhjalikult ei tutvuta, tekivad kiiresti ka õnnetused.

Praktiline kogemus ütleb, et kõige sagedamini satuvad õnnetusse kas algajad töölised, kel pole veel suurt vilumust, või juba väga pika kogemusega töötajad, kes hakkavad oma võimeid üle hindama. Suurimaks õnnetuse põhjuseks on tähelepanematus – kas ümbruskonnas toimuva, masinate või teiste töötajate suhtes.“ 

Missugust laadi õnnetusi, mis inimesed haiguslehele viib, kõige enam tekib?

„Õnnetusjuhtumeid on seinast seina, aga ilmselt suurimaks ühiseks nimetajaks on kukkumine. Kas kõrgustest, millega kaasnevad üldiselt raskemad vigastused, või komistamine ja kukkumine, mis tekitavad kergemaid vigastusi. Samas tuleb ette ka lõikevigastusi, kas noaga, terava materjaliga või mõne muu lõikeseadmega.

Näiliselt kergest vigastusest taastumine võib teinekord võtta raskemaga võrreldes pea sama kaua aega. Näiteks on meil kogemus, kus kergeks tööõnnetuseks kvalifitseerunud sündmus, mil töötaja lihvis seina, lõi käe ära ja vigastas sõrmekõõlust, tuli tal taastuda ja töölt eemal olla ligi kaks kuud.“ 

Milline on ehitusmeeste kaitsevarustus? Kas seda kasutatakse? Või pigem peetakse tülikaks?

„Ehitustööliste kaitsevarustus sõltub tööliigist, mida parasjagu tehakse. Standardne varustus on eredavärviline (Hi-Vis) tööriietus nii suvel kui talvel, turvajalatsid, kiiver. Vastavalt töö iseloomule kaitseprillid, kõrvaklapid või -tropid, mask, põlvekaitsmed jms.

Kaitsevarustuse kasutamise olulisust mõistetakse meil ettevõttes hästi – saadakse aru ja teadvustatakse, et see on töötaja enda kaitseks. Olles ettevõttena juba 30 aastat ehitusturul tegutsenud, on sellest tulenevalt praktika ja kogemused kinnistanud töötajate arusaama, et kaitsevarustuse nõue on vajalik.

Tõsi, vahel on platsidel keerulisem tagada, et seda mõistaksid ka alltöövõtjad. Eriti, kui nende töölised on pärit riikidest, kus järgitakse Eestiga võrreldes leebemaid või lihtsalt teistsuguseid ohutusstandardeid. Neil juhtudel tuleb investeerida aega ja jõudu lisaselgitustesse, et Eestis on ohutusnõuete tingimused põhjusega karmimad ja neid tuleb järgida enda kaitsmiseks.“ 

Kas õnnetusjuhtumeid ja neid tekitavaid ebasoodsaid tegureid üldse õnnestub täielikult minimeerida? Milliste turvariskidega peab tegelema ettevõte?

„Täielikult ei ole võimalik õnnetusjuhtumite põhjustegureid ära hoida. Potentsiaalselt õnnetusele kaasa aitavaid ohutegureid ja eriti veel siis, kui toimib mitme faktori koosmõju, on lihtsalt nii palju, et kõiki ei ole võimalik ette näha.

Küll aga suudab ohutegureid minimeerida ohuteadlik, tööohutusalaselt korralikult koolitatud ja korrektset kaitsevarustust kasutav inimene, kel on pikaajalisest praktikast tulenevalt ettenägelikkust ja oskust töid planeerida.

Probleemsemateks turvariskideks on töötajate sattumine ohutsoonidesse, milles nad konkreetsel hetkel ei peaks viibima. Samuti kõrvaliste isikute „sattumine“ ehitusplatsile ja ohutusplaanist mitte kinnipidamine. Kõigi nende tegurite minimeerimise vastu aitab põhjalik koolitamine, ohtudele tähelepanu juhtimine ja järelevalve ehitusplatsil toimuva üle. Tähtsat rolli kannab kindlasti platsil tööde juhtimisega seotud objektimeeskond, aga ohutuse tõhusaks jätkusuutlikuks arenguks tuleb ise tööd tehes ka oma kolleegil silma peal hoida.“ 

Õnnetusjuhtumid ehitusvaldkonnas 

Eurostati 2017. aasta andmeil juhtus Euroopa Liidu riikide ehituse, transpordi, ladustamise, töötleva tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektoris kokku umbes kaks kolmandikku (65,2%) kõigist surmaga lõppenud tööõnnetustest. Neist viiendik (20,6%) traagilistest juhtumitest oli ehitussektoris.

Laialt levinud on kahte tüüpi vigastused: haavad ja pindmised vigastused (29,1%), samuti nihestused ja venitused (27,4%). Sageli tekib põrutusi ja sisemisi vigastusi (17,7%) ning luumurde (11,3%).

2017. aasta andmeil toimus Eestis 6279 tööõnnetust, neist surmaga lõppes 8. Taanis juhtus tööõnnetusi kokku 48 842 (hukkus 8), Lätis vastavalt 1895 (21), Leedus 3977 (33), Rootsis 36 761 (44), Austrias 63 993 (96), Soomes 42 025 (23).

Registreeritud tööõnnetustes kannatanuid oli meil Statistikaameti andmeil ehitussektoris 2013. aastal 360, aasta hiljem 365. 2018. aastal 440 ja eelmisel aastal 436. Kannatanute hulka, mis on aasta aastalt suurenenud, on arvestatud ka tööõnnetuses hukkunud. Neid oli eelmisel aastal 8, üle-eelmisel aastal 3.

Vaata ka Tööinspektsiooni brošüüri "Tööohutus ehitusplatsil

Tekst: Tiina Lang

Fotod: Merko, Tiit Veermäe


Tagasi
Ohtu ehitusel tuleb osata ära tunda
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks