- Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus.
- Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
- Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.
- Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.
- Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.
"Oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine koroonaviirusega hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist. Iga päev toob kõrgemad nakatumisnumbrid igas vanuserühmas ja COVID-19 surmade arv saab olema kasvavas trendis," kirjeldas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. "Kui teil on kõhklusi, pidage oma perearstikeskusega nõu ja tulge vaktsineerima."
Perioodil 27. oktoobrist kuni 5. novembrini keskenduvad perearstikeskused vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele, samuti tagatakse erakorraline arstiabi. Samal perioodil võidakse lükata edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, sõeluuringud, plaanilised krooniliste haigete tervisekontrollid ning selliste tervisetõendite tegemine, millega ei ole kiire.
Dr Vallikivi rõhutas, et ainult vaktsineerides saab vältida olukorra kiiret halvenemist. “Ainus tee olukorrast välja on langetada õige otsus, võtta ühendust oma perearstikeskusega ja minna vaktsineerima. Seepärast on perearstid üle Eesti otsustanud 27. oktoobrist 5. novembrini keskenduda põhitööna inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele. Arstidena on meie eesmärk teha omalt poolt kõik, et pakkuda inimestele võimalust teha kaitsesüst perearstikeskuses,” rääkis dr Le Vallikivi.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on perearstide ja -õdede roll väga oluline, et kaitsesüsti võimalus jõuaks kõigi Eesti inimesteni. „Perearstid ja -õed on olnud Eesti elanike, eeskätt riskirühmade, vaktsineerimisel asendamatud. Vaktsineerimine on paljude inimeste jaoks erinevatel põhjustel otsus, milleni jõudmine pole kerge. Informatsiooni üleküllus on inimestele hirmutav ja seepärast ongi hea, kui on võimalus oma perearsti või -õega murekohad ja vaktsineerimise olulisus rahulikult üle rääkida,“ ütles minister Kiik.
Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.
Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Soovi korral võivad ka teised vaktsineeritud täisealised tõhustusdoosi saada, kuid esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest peab olema möödas vähemalt kaheksa kuud.
Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee.
Eva Lehtla
Sotsiaalministeerium
