Menüü

Avaleht / Uudised

Tuled toime või vajad tööpsühholoogi abi?

13.01.2021


Kui inimene saab iseendaga hakkama, siis tuleb ta toime ka tööga, usub enamik meist. Arvestamata, et vaimse tervisega seotud probleemid aina kasvavad, mõjutades ühtlasi töist panust. Ehk on mõistlik tööpsühholoog nõuandjaks kaasata varem, kui olukord tööl on rabedaks muutunud?

Tööpsühholoogi vastuvõtt on väga vajalik osa töötervishoiuteenusest, luues koos töötervishoiuarsti vastuvõtuga loogilise terviku, sest tööpsühholoog keskendub töötaja vaimsele, kuid töötervishoiuarst füüsilisele tervisele,” sedastab Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu asutajaliige, tööpsühholoog Pia Pedanik. “Osad tööandjad pakuvadki töötajatele võimalust külastada tööpsühholoogi, mida ma pean töötaja tervise hoidmisel väga tänuväärseks panuseks. Töötervishoiumeeskonda peaks minu arvates kuuluma lisaks töötervishoiuarstile veel tööpsühholoog, töötervishoiuõde, tööergonoom ja tööhügieenik. Selline terviklik spetsialistide süsteem peab muutuma tavapäraseks nii tööandjate, töötajate kui seaduse silmis.”

Pia Pedanik selgitab, et tööpsühholoogi vastuvõtul nõustatakse nii töötajat kui tööandjat, kuidas hoida vaimset tervist ja ennetada sellega seoses tekkida võivaid probleeme, mis hõlmavad näiteks tööstressi ja selle vähendamist, koondamisnõustamist või muid küsimusi. “Tööpsühholoog aitab kaasa, et luua ohutut töökeskkonda, hindab psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töötajate tervisele, konsulteerib tööandjaid ja töötajaid, kui on vaja probleeme lahendada. Koos tööandjaga leitakse sobivamad võimalused, mis parendavad psühhosotsiaalset töökeskkonda.” 

Milliseil seisukohal on ettevõtete juhid?

Kas lisaks töötervishoiuarsti visiidile peaks olema tööandjal kohustus pakkuda töötajatele tööpsühholoogi nõustamist töökohal või nõustaja juures?

Linnuliha- ja kulinaariatooteid valmistava ettevõte Kikas OÜ, kus töötab 30 inimest, juhatuse esimees Eero Lass sõnab, et tema pole sellele teemale mõelnud. Seetõttu ei oska ta ka öelda, kas inimesi oleks vaja tööpsühholoogi juurde saata. Turvateenuseid pakkuva ESA Security personalijuht ja asjaajaja Anu Kopti avaldab, et neil on suhteliselt väike ettevõte. Korraga on tööl kuni 20 meest, enamik neist militaarse taustaga ehk veteranid, kellel pole keeruline toime tulla mõnel üritusel korda rikkuvate (purjus) inimestega. „Tegeleme peamiselt üksiküritustega. Töötajad valivad, mida nad turvata soovivad. Meie pea kaheksa-aastase tegevuse jooksul pole kordagi ette tulnud traumeerivaid kogemusi,“ ütleb Anu, meenutades samas ühes teises ettevõttes esinenud dramaatilist juhtumit, kus üht meest noaga torgati. „Sellisel juhul oleks kindlasti psühholoogi vaja. Ma näen ka, et turvatöö mõjutab inimese närvikava, sest päeva- ja unerežiim on sassis. Tööd tehakse tihti hilisõhtuti ja öösiti. Kui juhtub olema ärritavaid intsidente, siis tahes või tahtmata on sel järelmõju. Inimene talub neid rohkem, kui pingelisi olukordi esineb ehk korra kuus, aga kui pinevas keskkonnas on vaja töötada päevast päeva, siis selline töö iseloom mõjutab kindlasti psüühikat.“

Kõige raskem oli ESA Security töötajate töö umbes viis aastat tagasi, mil turvati Tallinna kesklinnas ühte söögikohta, kuhu Anu Kopti sõnul kogunesid „pidude jäägid“ ehk kõige hullemas seisus ülejoonud ja hästi agressiivsed inimesed, kes pidevalt kaklesid. „Nüüdseks oleme sellistest klientidest loobunud. Jälgime väga, keda ja milliseid üritusi me turvame. Eelistame tsiviliseeritud ettevõtmisi nagu kontserdid, autoralli jms. Ööklubide või baaridega me enam ei tegelegi, püüame ennast ise hoida.“

Tema hinnangul tuleks töötaja tööpsühholoogi juurde saata, kui rusuvat tööd on palju. Või on juhtunud mõni raskem intsident. Samuti võiksid suures ettevõttes, kus on ametis sada või enam inimest, töötajad aastas korra tööpsühholoogi juures käia. „Võiks vähemalt igale töötajale otsa vaadata ja küsida, kuidas tal läheb,“ leiab Anu Kopti, kes koos abikaasast ettevõtte juhiga suhtleb oma töötajatega väga palju ka töövälisel ajal. „Me teame üksteise eluolu ja emotsioone, mistõttu on oluliselt lihtsam ka igaühel silma peal hoida ja märgata, kui kedagi oleks vaja aidata. Suuremas ettevõttes igaühega toimuvat ei näe.“ Nende meestöötajatest pooled, kel on relvaload, peavad külastama ka iga viie aasta järel psühhiaatrit, kui nad relvaluba uuendavad.

Tööd segavad eraelulised probleemid

Tõste- ja koormakinnitusvahendite tootmise ja müügiga tegeleva ettevõtte Mazam juhataja Marek Niit nimetab, et nende väikeses ettevõttes pole tööpsühholoogi vajadus kunagi jutuks tulnud. Seevastu tööstuslike seadmete tootmise ja paigaldamise ning mitteeluhoonete projekteerimisele keskendunud firma Raudviu OÜ juht Roland Luide ütleb naljatledes, et tööpsühholoogi oleks vaja pigem talle endale kui nende kümnekonnale mehele, kellele tööd pakutakse, sest tema peab kõige eest vastutama. „Aga esialgu saan ka mina hakkama.“

 

Foto: Raudviu OÜ

Ferresto Laser OÜ-s valmistatakse erinevaid metallkonstruktsioone, millest suur osa jõuab Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopa, kuid ka Põhja-Ameerika ehitus-, masinaehituse ja energeetikatööstusesse. Juhataja Egert Palmiste sõnul on neil keskeltläbi ametis 23-24 inimest. Tema tähelepanekuil mõtlevad need inimesed, kel on probleeme vähem, ise neid keerulisemaks, mistõttu oleks vaja professionaalsemat abi. „Mina ei usu, et lihtsam tootmistööline, kes rakendab end füüsiliselt ehk elabki oma probleeme füüsilist tööd tehes päris palju välja, tööpsühholoogi abi vajaks,“ nendib Palmiste, kelle meelest tootmisettevõttesse tööpsühholoogi vaja ei ole, sest tööl esineb väga harva sellist laadi inimeste muresid, mida tööandja peaks lahendama.

„Pigem esinevad eraisikulised probleemid, mis täna niigi segavad töölkäimist. Inimesed peaksid iseendaga hakkama saama. Kui nad sellega toime tulevad, siis saavad ka tööl hakkama. Rohkem tuleks buustida ettevõtete juhte ja tegevjuhte, et neil tegutsemise tahtmine alles jääks.“ Ta küsib retooriliselt: „Mida peaks sel juhul tegema ettevõtte omanik, kes mõtleb 24/7 erinevatele firmaga seotud asjadele? Kõik peaks olema proportsioonis. Mitte nii, et tööandja vastutab kõige eest ja meestöötaja on justkui mõttetu lammas, kes midagi ei teegi, sest tööandja muretseb tema eest tööajal ja kodus omakorda tema naine... Me suuname ühiskonda minu arvates vales suunas...“

Teistsugusel seisukohal on Läänemaal tööd pakkuva Linnamäe Lihatööstuse AS-i juhataja Indrek Loorents, kes leiab, et tööpsühholoogi külastamise võimalus võiks töötajatel olla. „Kindlasti riiklikult finantseerituna, näiteks läbi haigekassa. Riiklik rahastamine on positiivne seetõttu, et siis on kindel: inimesed, kes seesugust teenust tõsiselt vajavad, selle ka saavad. Eestis on hulk ettevõtteid, kellel pole probleemi ise tööpsühholoogi teenuse eest tasuda, kuid sama suur hulk firmasid, kes hiiliksid sellest meeleldi mööda, mistõttu jääb abi saamine abivajajale kättesaamatuks.“ 

Vaimne tervis mõjutab äritegevust 

EU-OSHA ehk Euroopa Liidu Tööohutuse ja Töötervishoiu Teabeagentuuri tööohutuse ja töötervishoiualaste teadmiste ning teabe levitamiseks loodud OSHwiki info kohaselt kogeb 25% Euroopa kodanikest elu jooksul vaimse tervisega seotud probleeme. Ligi 10% pikaajalistest terviseprobleemidest ja puuetest on seotud vaimsete ja emotsionaalsete häiretega. Euroopa töötingimuste uuringu tulemustest selgus, et iga neljas töötaja väitis: töö mõjutab negatiivselt tema tervist.

Pöörates tähelepanu töötajate vaimsele tervisele, ei soosi tööandja üksnes töötaja vaimset ja füüsilist heaolu, vaid ka äritegevust. Vaimse tervisega seotud probleemid nagu depressioon, ärevushäired, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine mõjutavad rohkem kui ühte kuuest EL-i inimesest. Vaimse tervise halvenemine nõuab igal aastal hinnanguliselt üle 600 miljardi euro ehk üle 4% SKPst. Töökohta peetakse üheks olulisemaks sotsiaalseks keskkonnaks, kus vaimse tervise probleeme lahendada, samuti vaimset tervist ja heaolu edendada.

Tekst: Tiina Lang
Foto: Raudviu OÜ

Tagasi
Tuled toime või vajad tööpsühholoogi abi?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks