Vastab Anna Gljantseva, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Töölepingut saab lõpetada poolte kokkuleppel, erakorraliste asjaolude ilmnemisel etteteatamistähtaegadeta või siis korraliselt omal soovil etteteatamistähtaega järgides. Töösuhte lõppedes peab tööandja alati välja maksma töötasu tehtud töö eest ehk lõpparve, mis koosneb väljateenitud töötasust ning kasutamata jäänud puhkusehüvitisest.
Pooled võivad igal ajal lõpetada töölepingu kokkuleppel. Sellisel juhul ei pea järgima etteteatamistähtaegu. Samuti võib lepingu lõpetada suuliselt, ent hilisemate vaidluste vältimiseks võiks selle siiski kirjalikult vormistada või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga töösuhte lõppemist üle kinnitades.
Töötaja saab töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata ehk mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai (teatatud juhtudel ka n-ö päeva pealt) vaid erakorralistel mõjuvatel asjaoludel. Seda eelkõige juhul, kui terviseseisundi või perekondlike kohustuste tõttu ei saa ta kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus või olukord, kus kodu tuleb kaitsta vms ettenägematu sündmus. Kolimine näiteks ei ole üldjuhul erakorraline sündmus, mille puhul võiks töösuhte erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda. Kui aga töötaja kodus puhkeb tulekahju, ei saa ta seda kuidagi ette näha. Tegemist on erakorralise sündmusega, mistõttu töötaja peab kolima teise linna või riiki. Erakorralise ülesütlemise põhjusi peab töötaja kirjalikult töölepingu ülesütlemisavalduses põhjendama.
Ülesütlemisavaldus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-kirja, kirja või smsiga. Ülesütlemisavalduse puhul on tegu ühepoolse tahteavaldusega ning teise poole nõusolekut pole vaja. See kehtib hetkest, kui teine pool on avalduse kätte saanud. Kui töötaja näiteks helistab ja ütleb, et ta järgmisel päeval tööle ei tule ja lahkub avaldust tegemata, kehtib leping edasi ja seda tuleb täita. Sellises olukorras on suuline ülesütlemine tühine, sest teist poolt pole korrektselt teavitatud ning tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töökohustuste rikkumise tõttu, kuna töötaja ei ilmunud enam tööle. Tööandja peab aga meeles pidama, et enne ülesütlemist peab ta tegema hoiatuse.
Korralise ülesütlemise puhul tuleb arvestada etteteatamistähtaegadega, mis katseajal on vähemalt 15, pärast katseaega 30 kalendripäeva. Ent isegi kui töötaja esitas nõuetekohase ülesütlemisavalduse töölt lahkumiseks ja märkis sinna kuupäeva, mis on seadusega ettenähtust varasem, kehtib avaldus siiski ning töötajat n.ö kinni hoida ei saa. Töösuhe lõppeb avaldusel märgitud kuupäeval ning tööandja ei saa keelduda lõpparve maksmisest. Kui tööandja suudab tõendada, et talle tekkis töötaja sellise ootamatu lahkumisega kahju, võib ta seda töötajalt nõuda otse töötajalt või siis juba töövaidlusorgani abiga.
